Söödavad lauanõud võivad lahendada plastnõude probleemi

FOTO: Ted S. Warren/AP

Kuula artiklit

Kõigepealt sööd oma lõunasöögi ning siis pistad taldriku ja tassi ka nahka. Pole nõudepesuprobleemi ega kurna keskkonda. Pealegi on tegu dieettootega. 

Ideed söödavatest lauanõudest on juba mõni aasta rakendatud, kuid Venemaal viisid Samara Riikliku Tehnikaülikooli teadlased selle arenduse hoopis uuele tasemele, kirjutab Food Processing. 

Linn, mis kandis kuni 1990ndate lõpuni Kuibõševi nime ja kus ehitati ka Juri Gagarini kosmoselaev Vostok, on endiselt ametis astronautide heaoluga. Nii oli tehnikateadlastel kavas arendada toidupakend, mis säiliks hästi, mida oleks lihtne soojendada ja ära süüa koos toiduga, sest kosmoses on jäätmetest keeruline vabaneda. Nii valmistatigi söödavad ümbrised, mis on tehtud otsast lõpuni toormaterjalist. Pole kasutatud ei säilitusaineid ega kunstlikke värvaineid, ja kuna need on valmistatud köögiviljadest saadud toormaterjalist, siis sisaldavad ka vähe kaloreid ning seda võib nimetada dieettoiduks. 

Söödava pakendi tootmiseks ei tehta keemilisi muudatusi. Arendajad rakendavad neid samu protsesse, mida toiduainetööstuseski (segamine, kontsentreerimine, toormaterjalidest kihtide vormimine). Kõigepealt tehakse valmis puu- või juurviljapüree, seejärel vormitakse mass plastsemaks ja kuivatatakse valmis kiht kuni 60 ºC temperatuuri juures.

Söödavaid lauanõusid tehakse peaaegu samamoodi, kuid sedapuhku valatakse plastne mass erivormi ja seejärel kuivatatakse. 

Toidupakendite arendamisel katsetasid teadlased erinevate toormaterjalidega puuviljadest, marjadest ja juurviljadest. Prooviti nii õunu kui porgandeid, sõstraid ja arooniaid, ploome ja maasikaid, rohelisi ube, kõrvitsaid ning mustikaid. Selgus, et õunast pole ülemat, kuna sellel on kõige parem maitse ja ta on kõige vastupidavam. Niinimetatud õunaklaas tuli nii ootamatult tugev, et sellesse võib valada isegi keevat vett. 

Niisiis on söödavad lauanõud eelkõige keskkonnale kasulikud ja need võib ära süüa, aga kui ära visata, siis näiteks vees lahustuvad nad täielikult 12 tunni jooksul. Ka võib nendega toita linde ja loomi.

Tulevikus on teadlastel plaanis toota terveid komplekte. Alustati klaasidega, kuna see on peamine prügitüüp. Keskmiselt maksab üks klaas 30–40 rubla (0,38 kuni 0,51 eurot), nüüd tahavad teadlased tootmisprotsessi maksumust vähendada.

Projekti autorid taotlevad ka oma õunatehnoloogiale patenti. 

Vt ka videot!

 
Tagasi üles