Toitumisnõustaja Teele Teder: inimene vajab vett täpselt nagu lill Kuidas ma tean, kui palju pean tegelikult vett jooma?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Liiga vähene veetarbimine võib enesega kaasa tuua loendamatul hulgal erinevaid hädasid. Ent sama võib teha ka veejoomisega liialdamine.

FOTO: Anna Omelchenko / PantherMedia / Anna Omelchenko

Kuula artiklit

Lill ei õitse, kui tal pole piisavas koguses vett ning vajub longu ka siis kui teda liiga tihti kastetakse. Inimene on ka täpselt nagu lill. Mis juhtub siis, kui me iseend kasta unustame? Toitumisnõustaja Teele Teder avab pisut kaarte.

Kui kõneleme inimorganismi ööpäevasest veevajadusest, ei tohiks ära unustada, et see vajadus on tegelikult igalühel individuaalne, ka sõltub veevajadus väga suuresti inimese päevasest energiakasutusest, treeningute mahust ja mõistagi ka organismi eripärast.

Keskmiselt vajab inimene 0,30 ml vett ühe keha kilogrammi kohta, pingutuse ja higistamise korral rohkem - umbes 0.35 ml.  

«See tähendab, et kui kaalun näiteks 70 kg, siis on minu vedelikuvajadus normaaltingimustes on 2,1 liitrit, trennipäevadel ja kuumal suvel 2,4 liitrit. Siia sisse on arvestatud ka söögiga saadav vedelikukogus, seega võiks arvata, et kuskil 1,5 liitrit võiks tavatingimustes juua puhta veena,» selgitas OÜ FreshGO toitumisnõustaja Teele Teder. 

«Ka toitudes on päris rohkesti vett - näiteks köögiviljades on keskmiselt 93% (kurgis 97%), mahlades ja piimas 89%, puuviljades 86%, kartulites 79%, lihas 68%, leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%,» jätkas Teder.

Kohv viib vedeliku kehast välja

Ka tuleb Tederi sõnul tähele panna, et kui juuakse kohvi, siis tuleb igale tassile lisaks juua kaks tassi vett, sest kohv viib vedelikku kehast välja.

«Janu tekib siis, kui oleme kehale juba liiga teinud, nii et ta on oma veesisaldusest kaotanud rohkem kui 1%. Seda tunnet peaks proovima ennetada,» hoiatas Teder.

Meie kehas on kuni 70% vett (beebidel kuni 80%) ja seepärast ongi veel tervise ja enesetunde seisukohalt väga suur roll.

«Paljud haigused ja häired on kroonilise veepuuduse tagajärg – näiteks üllatavalt võib seda olla ka kõrge kolesteroolitase. Kui veest on puudus, hakkab keha võtma vett rakkudest,» märkis Teder.

Kolesteroolitaseme tõus kui organismi kaitsereaktsioon veepuuduse vastu

«Sellele reageerib aga maks ning hakkab rakkude elutegevuse kindlustamiseks tootma kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Niisugune kolesteroolitaseme tõus on organismi kaitsereaktsioon,» avas Teder. 

Ta jätkas, et see muidugi ei tähenda, et vett juues võiks piiramatult suitsuvorsti ja juustu õgida.

«Pigem on meil siiski veest puudu kui üleküllus. Veevaegusega saab seostada ka peavalusid, liigesevalusid, trombe, turseid, põletikke, astmat, diabeeti, kõrgvererõhktõbe, podagrat, maohaavandeid, neeru- ja sapikive. Isegi kerge veepuudus häirib keha füsioloogiat ja elulisi funktsioone,» loetles Teder. 

Aga selgub, et ka liiga palju vett pole hea. «Liigne veetarbimine võib viia näiteks maksakahjustusteni.

«Inimorganismil on kõige lihtsamaks indikaatoriks uriin: kui see on ka päeva jooksul tumekollane, jood sa ilmselt liiga vähe vett,» õpetas Teder end jälgima.

Ja nagu ikka, on tõde seal kusagil vahepeal. 

Tagasi üles