Müüt või tõde: kas kartul teeb paksuks? Mis imeasi on maguskartul?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Pilt raamatust: „Tervislik toitumine“

Kuula artiklit

Palju on kõneldud kartulist kui juurviljast, millega liialdamisel on oht kaalus juurde võtta. Seda tänu suhteliselt suurele süsivesikute- ning tärklisesisaldusele. Kas asi ka päriselt nii hull on, uuris Maitsemeel äsjailmunud raamatu «Tervlislik toitumine» autoritelt. 

Tagli Pitsi ja Kristin Salupuu äsjailmunud raamatus «Tervislik toitumine» räägitakse, et kartulid sisaldavad suhteliselt palju süsivesikuid (tärklist) ja mineraalainetest arvestataval määral kaaliumi.

Maitsemeel uuris autoritelt lähemalt, mida siis üks kartul õigupoolest sisaldab.

«Näiteks üks suurem keedetud kartul (umbes 150 g) katab umbes veerandi päevasest kaaliumisoovitusest,» ütles Tagli Pitsi. 

Maguskartuli tärklisesisaldus on Pitsi sõnul aga tavalisest kartulist veelgi suurem, ka sisaldab see tavalisest kartulist märksa enam kiudaineid ja C-vitamiini ning on väga hea β–karoteeni (A-vitamiini eelvitamiin) allikas.

«Kartul on küll võrreldes köögiviljadega suurema energiasisaldusega, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa,» sõnas Pitsi naerdes.

«Lisaenergia tuleb pigem kartuli töötlemisest ja serveerimisel – praadimine rohkes rasvas, lisatud kastmed vm. Mitmekesise toitumise korral mõistlikus koguses kartuli ega makaronide söömine ei tee paksuks, vaid need annavad organismile ka vajalikke toitaineid, vastupidiselt näiteks karastusjookidele,» selgitas Pitsi. 

Peamine kurja juur on kartuli ebatervislik valmistamine

Seega tasuks Pitsi sõnul kartuliga seoses vältida toite, mille valmistamisel on kasutatud rohkelt lisatavaid rasvu ning mida on tugevalt töödeldud (nt küpsetamisel tugevalt pruunistatud).

«Samuti tuleks kriitilise pilguga vaadata erinevaid rasvarikkaid kastmeid, millega koos tihti kartuleid serveeritakse,» täiendas Kristin Salupuu, kelle sõnul on näiteks kartulikrõpsud tugevalt töödeldud, sisaldavad palju soola ja rasva ning paiknevad seetõttu maiustuste ning soolaste näkside grupis.

«Kartul, riis, makaronid ei ole süsivesikud, vaid süsivesikuid rohkelt sisaldavad toiduained. Süsivesikud on üks toiteainetest, millest toidud koosnevad,» jätkas Salupuu. 

Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. «Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele,» märkis Pitsi. 

Ta lisas, et glükoosi ei pea saama lisatud suhkrutest, seega ei pea glükoosi saamiseks sööma maiustusi. «Mitmekesise toitumise korral saame seda piisavalt teistest vajalikest toidugruppidest nagu teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad.»

«Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljad ja kartulid,» sõnas Pitsi, kes julgustas inimesi enam toiduainete kohta lugema ning saadud teadmisi ka reaalses elus teadvustama.

Tagli Pitsi ning Kristin Salupuu raamat «Tervislik toitumine» ilmus tänavu sügisel.

FOTO: Raamatu «Tervislik toitumine» toimetus

Tagasi üles