Taimetark soovitab. Sügisene iludus, mis aitab võidelda depressiooniga ja maitseb imeliselt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Bernd Friedel / PantherMedia / Bernd Friedel/Scanpix

Kuula artiklit

Harilik kõrvits (Cucurbita pepo) on üks maakera vanemaid kultuurtaimi, olles pärit Ameerika põlisrahvaste kultuurist. Kõrvitsat tunti ja kasutati mitte ainult toiduks, vaid ka paljudes muudes eluvaldkondades. Mehhikos, kus põllukultuure kasvatatakse mitme saagi jagu aastas, muutub kuivanud hernepõld viimaks uhkeks kõrvitsapõlluks, mis on tõeliselt meeliülendav vaatepilt.

Harilikul kõrvitsal on mitmeid teisendeid – suvikõrvits, patisson, melonkõrvits, muskaatkõrvits,  ilukõrvits, suureviljaline kõrvits, käsnkõrvits ja pudelkõrvits. Meil on enam levinud harilik või suureviljaline kõrvits.

Kõrvits läbi ajaloo

Peruu põhjaosas Moche Walleys 1.- 8. sajandini e.m.a. elanud moche tsivilisatsioon jättis maha hulgaliselt ilmekat kunstipärandit, mis iseloomustab nii elu-olu kui kultuuri. Lisaks joonistustega kaunistatud esemetele, mis kujutavad keskkonda ja ümbritsevat loodust, leidub pannoo, kus inimfiguuridel on käes... kõrvitsad. Leidub ka inimfiguuriga kõrvitspudel, mis kujutab istuvat meest, kellel on käes poolik kõrvits. Matmispaikadest on leitud pudelkõrvitsaid, mis sisaldavad muuhulgas ka kõrvitsa sisu ja kõrvitsaseemneid, ka kasutasid neid šamaanid oma riitustel.

See näitab, et kõrvits oli Ameerika mandril au sees ja on seda ka tänapäeval. Lõuna-Ameerikas elab suguharusid, kes koguvad endale talveks kõrvitsavaru. Viljad lõigatakse pooleks, kuivatatakse, seemned röstitakse. Kuivatatult kõrvitsaputru tarvitatakse järgmise saagini.

Edela-Ameerikas elavad indiaani suguharud, kes kasutavad pilliroost parvede vee peal hoidmiseks õõnestatud kõrvitsaid. Kõrvitsast on valmistatud muusikariistu - on võetud kõrvitsad ja täidetud need kivikestega, et saada kõrisevaid rütme.

Aafrikast on pärit kõrvitspudel on tuntud jooginõu paljudel eri rahvastel, seda valmistatakse pudelkõrvitsast.

Meile jõudis kõrvits Ameerikast 16. sajandil. Pole palju teada, kuidas, kasvatati teda köögiviljana ilmselt kõige enne mõisaaedades.

Alates möödunud sajandi 80ndatest meilgi laialt levima hakanud sügispüha halloween'i tunnus on Ameerikast pärit kõrvitsalatern. Selle valmistamiseks pannakse küünal õõnestatud kõrvitsasse, millesse on lõigatud nägu. See komme olevat aga pärit Iirimaalt, kus pandi ühislõkkest võetud süsi õõnestatud kaalikasse, et sedasi ühislõkke soojus koju tuua.

Halloween'i ajal liiguvad lapsed kostümeeritult ringi ja «kollitavad» naabreid, seades neid valiku ette: «Komm või pomm?» Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Halloweeni kui kõrvitsalaternaga sügispüha peetakse 31. oktoobril.

Kõrvits sisaldab mitmeid kasulikke aineid

Kõrvitsas on kaaliumit rohkem kui banaanis. See aitab neerudel soola väljutada ja lõdvestab veresoonte pinget, ja normaliseerib vererõhku.

Kõrvitsaseemnetes on palju aminohapet, mille nimi on trüptofaan. See annab hea une ja aitab vähendada depressiooni. Samuti aitab trüptofaan kehal toota serotoniini, mis on tuntud ka õnnehormooni nime all. Serotoniin tekitab head tuju ja rahulolutunnet, reguleerib söögiisu ja und ning ka niisuguseid emotsioone nagu hirm, rahutus, närvilisus.

Kõrvitsaseemnetes võib leida fütosteroole. Need ühendid aitavad ära hoida LDL ehk halba kolesterooli, vähendades kolesterooli imendumist ja suurendades selle eraldamist organismist.

Kõrvitsas on rohkesti võimsaid antioksüdanti karoteeni, mis on tugeva immuunsuse tagatis. Inimese organism toodab kraoteenidest A-vitamiini. A-vitamiin aitab hoida normaalsena nägemist, nahka ja limaskesti ning aitab kaasa raua ainevahetusele.

  • Kõrvitsaseemned on suurepärased valguallikad - 100 grammis seemnetes on 30 grammi valku.
  • Kõrvitsaseemned on aluselised ja neutraliseerivad happelist toitu - seega sobivad need kõrvetiste puhul.
  • Kõrvitsaseemned on ideaalsed B-grupi vitamiini allikaks - sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaate.
  • Kõrvitsaseemneid on juba vanast ajast peale ja mitmetes kultuurides kasutatud paelusside ja teiste parasiitide looduslikuks raviks.
  • Kõrvitsaseemned on abiks eesnäärme tervisele - kõrvitsaseemnetes leiduv õli leevendab suurenenud eesnäärme tõttu raskendatud urineerimist.
  • Kõrvitsaseemnetel on uriinieritust soodustav toime.
  • On väidetud, et kõrvitsaseemned takistavad neerukivide moodustumist.
  • Kõrvitsaseemnete tarbimine vähendab artriidist tulenevat põletikuriski ilma kõrvalnähtudeta.
  • Kõrvits on suurepärane tsingiallikas. Tsingil on elutähtis roll paljudes inimorganismile tähtsates protsessides.

Kõrvits toiduks igal moel

Kõrvitsat võib süüa toorelt, hautatult, keedetult, küpsetatult, marineeritult, praetult, vokitult või grillitult. Kõrvits on ideaalne koostisosa suppides, pirukates, pitsas, salatites või omletis. Võite segada riivitud kõrvitsat mistahes toidu hulka või kasutada garneeringuks. Maitsvamaks muudab kõrvitsatoidu erinevate maitseainete lisamine. Üliväärtuslik ja kasulik on kõrvitsaõli, mida võib tarvitada nii nagu kõiki väärt toiduõlisid.

Kunagi ei tasu seemneid ära visata, sest need on head proteiinide ja kiudainete allikad. Pestud ja röstitud seemnetest saab hea suupiste.

Röstitud kõrvitsaseemned

Vaja läheb:

  • umbes 150 grammi tooreid kõrvitsaseemneid
  • 1 tl soola
  • 1.5 spl head õli

Valmistamine

Seemned tuleb puhtaks pesta sõelaga voolava vee all, et need oleks kõrvitsast puhtad. Kuivatada köögirätikuga või laotada ühe kihina küpsetuspaberile ja lasta kuivada.

Segada kausis kuivad kõrvitsaseemned ja õliga, lisada võib maitseaineid. Laotada seemned ahjuplaadil olevale küpsetuspaberile ja röstida 160 kraadi juures umbes pool tundi, kuni seemned on muutunud kuldseks.

Kõrvitsakook

Põhi

  • 2 dl täisteranisujahu
  • 1 dl seesami- või linaseemneid
  • 2 dl jahvatatud pähkleid või kaerahelbeid ja sojajahu
  • 1 dl kookoshelbeid
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 1 sl pruuni suhkrut või natuke mett,
  • 1 dl õli
  • vett, sojapiima või piima

Segada kuivad ained omavahel. Lisada õli ja vajalikul määral vedelikku. Taigen peab olema hõlpsalt plaadile rullitav.

Täidis:

1 kõrvits, kaneeli, ingverit, muskaati, mett, pruuni suhkrut.

Peale

Jahvatatud pähkleid või seesamiseemneid

Valmistamine

Koorida kõrvits, tükeldada ja keeta väheses vees pehmeks. Püreerida. Lisada püreele rohkesti maitseaineid ja määrida põhjataignale. Riputada peale pähklipuru või seesamiseemneid.

Küpsetada kooki 200o C ahjus 30 minutit.

(Allikas: Virpi Raipala-Cormier «Frantsila talu köök»)

Tagasi üles