Mahetootja: koduaias kasvanud sõstrad ei ole veel mahekaup

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eriti tundlik on kunstlikele lisaainetele lapse arenev organism. Seepärast on eriti oluline valida lapse toidulauale vaid puhtad tooted.

FOTO: Loodusvägi

Kuula artiklit

Mahetoodete turustaja ja arendaja Loodusvägi OÜ turundusspetsialist Agnes Männiste rääkis Maitsemeelele, kuhu on mahetoodete maailm teel ja millised on valdkonna kõnekaimad trendid.

Mis teeb õigupoolest ühest tootest mahetoote?

Mahetoidule ja mahetoodetele üldse kehtivad väga kindlad reeglid, millele toode peab vastama, et sellel oleks võimalik saada mahetunnustus ehk kanda vastavat sertifikaati ehk mahemärki.

Selleks, et mahepõllumees saaks oma toodetele mahemärgi, kehtib esmalt üleminekuaeg kaks-kolm aastat, mil tal tuleb kasvatada ja toota oma ande mahepõllumajanduse nõuetele vastavalt.

Mahepõllumajanduses ei tohi taimi kasvatades kasutada sünteetilisi taimekaitsevahendeid, sünteetilisi mineraalväetisi ega geneetiliselt muundatud organisme (GMO).

Kui tavatooteis on toiduomaduste muutmiseks lubatud kasutada ligi 600 erinevat lisaainet, siis mahetoodetele on töötlemise käigus lubatud lisada vaid mõndakümmend looduslikul baasil põhinevat ühendit.

Kasutada ei tohi kunstlikke värv-, lõhna- ega maitseaineid, maitsetugevdajaid ega muud sarnast.

Loodusväe mahenäksid on jõudnud ka mugavusäridesse, nt nagu näiteks Circle K.

FOTO: Loodusvägi

Maheloomakasvatuses pööratakse suurt tähelepanu loomade heaolule. Loomad võivad viibida väljas ja vabalt liikuda, mistõttu nad on tervemad ning nende saadused kvaliteetsemad.

Keelatud on kasutada erinevaid kasvustimulaatoreid, antibiootikume või muid sünteetilisi ravimeid.

Mahetoote tunneb ära mahemärgise abil. Eestis toodetud mahetoodetel on enamasti kasutuses nii Eesti riiklik mahemärgis kui ka Euroopa Liidu mahelogo.

Mahepõllumajandusettevõtteid kontrollitakse regulaarselt, et nende tegevus vastaks kehtestatud nõuetele.

Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et mahetoit on sertifitseeritud ja kontrollitud puhas toit. Oleme tänapäeval puhtast toidust kahjuks väga kaugele läinud.

Inimesed ei tea enam toidu koostist lugedes, mis need pakendil kirja pandud ained tegelikult on ja kuidas organismile mõjuvad.

Loodusväes on meie eesmärk ka valmistada võimalikult väheste ja arusaadavate koostisosadega tooteid.

Mis on Loodusväe kõige uuemad tooted ja kuidas inimesed need omaks on võtnud?

Oleme sellel aastal laienenud palju igapäevase koduse toiduvalmistamise suunal. Seda eesmärgiga, et eestimaalastel oleks kauplusest toitu ostes võimalikult palju sellest toidust valida mahedana.

Sel aastal on meie valikusse lisandund näiteks pastad ja pastakastmed, riisid, kinoa, kuskuss, läätsed, hirss, mitmed konservid jne.

Need tooted leiab juba kõikidest suurematest kauplustekettidest.

Tarbijad on uued tooted ka hästi vastu võtnud, ent meil on teha veel palju teavitustööd inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma ostukäitumise mõjuahelast ja mahetoodete tarbimise vajalikkusest.

Paljud inimesed praegu veel siiski mahetoidu tähendust ei tea ja selle väärtust ei mõista. Näiteks on tarbijate jaoks segadusttekitav, et mis on lihtsalt talukaup või loodustoode ja mis sertifitseeritud mahetoode.

Arvatakse, et kui toit on Eestis kasvanud ja valmistatud, siis see ongi mahe. Ent ka Eesti põllumajanduses kasutatakse taimekaitsevahendeid – viimastel aastatel aina rohkem ja rohkem.

Millises suunas (just toiduainete osas) plaanite laieneda? Kas impordite kogu kauba või toodate midagi ka ise?

Loodusvägi on mahetoodete turustaja ja arendaja, meil endal tootmist ei ole. Tootmise osas on meie koostööpartneriteks kümned mahetootjad nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Seejuures osaleme ise tootearenduses ehk töötame kaasa retseptide loomisel jne.

Eestis valmivad meil peamiselt metsaseeria tooted ehk glögid, marjamahlad, marjapulbrid ja meed.

Suuremas osas liiguvad need tooted aga ekspordiks ja näiteks marjapulbreid me Eesti turul ei pakugi.

Eesti inimene on harjunud, et ta saab mustikaid ja teisi marju ise metsast korjata. Oleme täheldanud käitumismustrit, et ta küll ei lähe sageli neid marju metsa ise korjama, ent poest ka ei soovi osta.

Paljud tooted meie valikus impordime ehk need valmivad tunnustatud mahetootjate juures välisriikides, sest Eestis ei ole selleks tootmistehnoloogilist võimalust.

Logistiliste ja mahuliste väljakutsete tõttu on mahetooted paratamatult tavatoodetest kallimad.

Seepärast on selles valdkonnas hind tarbijale oluline ja soovime Loodusväes, et mahetooted oleksid kättesaadavad kõigile ning püüame hoida oma toodete hinnad nii taskukohased, kui vähegi võimalik.

Teatud tooteid on aga Eestis oluliselt kallim valmistada ja seetõttu olemegi kaasanud tootmispartnereid välismaalt.

Põhilise fookuse suuname lähiajal oma toodete Eestist väljapoole viimisele, et tutvustada Eestit mujal maades kui puhta looduse ja kvaliteetsete toodete kodumaad ning elavdada läbi ekspordi ka Eesti majandust.

Eestis lisandusid meil äsja valikusse tervislikumad alternatiivid maiustamiseks lastele – kuumtöötlemata ja lisatud suhkruta mahedad maiused.

Lastele mõeldud toodete suund on kindlasti see, kus soovime veelgi laieneda, sest lapsed on toidus sisalduvatele kunstlikele lisaainetele ja taimekaitsevahendite jääkidele eriti tundlikud. Soovime pakkuda neile puhtaid alternatiive.

Eestimaa metsades kasvavad mustikad on oluline tooraine mahetootjaile. Meie metsade marjad on sisuliselt a priori puhas mahekaup. 

FOTO: SCANPIX

Kui kaua teie tooted säilivad?

Olenevalt toote valmistamise protsessist võib mahetootel olla lühem säilivusaeg. Küll aga on tänapäeval võimalik tootmistehnoloogiliselt pikendada mahetoodete säilivust oluliselt, näiteks erinevate kuivatusmeetoditega.

Üldiselt on Loodusväe toodetel säilivusaeg üks aasta. Seejuures ilma kunstlike säilitusaineteta. Kodune hoidiste, näiteks moosi- ja mahlategu on paljude perede jaoks siiani iga-aastane ettevõtmine. Need hoidised valmivad ju samuti ilma sünteetiliste säilitusaineteta ning on veel aasta pärast keldris seismist maitsvad ja kvaliteetsed.

Eriti tundlik on kunstlike lisaainete mõjule lapse arenev organism. Seepärast võiks lisaainete kasutamist kindlasti piirata eelkõige lastele ja noortele suunatud toiduainetes. Samuti igapäevastes toiduainetes. Miks peaksid üldse sisaldama säilitusaineid need toidud, mis ei vaja pikaajalist säilitamist, vaid süüakse ära mõne päevaga?

Kuidas kommenteerite tõsiasja, et leidub mahetooteid, mis on pakendatud ülimalt kaasaegsetesse, samas mitte just kuigivõrd «rohelistesse» pakenditesse? Kas ei ole siin kohati silmakirjalikkust ja moenarrust, nimelt nende pakendite jm osas? 

Loomulikult saab ka mahetoodete puhul minna alati sügavamale ja paremaks ning tootmistehnoloogiliselt on võimalik pakendada toit juba täielikult biolagunevatesse kilepakenditesse jne.

Põhjus, miks tootjad võivad teha aga siiski otsuse tavapakendi kasuks, on hind – tavapakend on kordades odavam. Ja mahetoote hind on tarbija jaoks tavatoodetega võrreldes juba niigi kriitiline.

Kahjuks mõtleb Eesti elanik võrreldes Skandinaavia maadega keskkonnale oluliselt vähem. Kui Rootsis on mahetoodete tarbimise peamiseks põhjuseks just keskkond, siis eestlaste jaoks tervislikkus ja maitse.

Rootsis ollakse valmis maksma rohkem toote eest, mis on keskkonnasõbralikus pakendis.

Loomulikult oleme meiegi Loodusväes olnud valiku ees, et kuidas oma tooteid pakendada – näiteks kas pakendada smuutid klaas- või plastpudelisse.

Esmapilgul võib küll tunduda, et klaas on alati parem valik, ent kui võtta arvesse tootmist, transporti ja jäätmete utiliseerimist, siis võib tegelikult plastpakendi ökoloogiline jalajälg olla väiksem.

Seejuures on mõistagi oluline, et pakend läheks uuesti ringlusesse tagasi ega jõuaks veekogudesse või muul moel keskkonda reostama. Seepärast olemegi väga õnnelikud, et Eestis on kasutusel pandipakendi süsteem ja toimib pakendiringlus.

Üha enam on valikusse lisandumas taimseid alternatiivtoite. 

FOTO: Loodusvägi

Kas peate mahekaubaks tooteid, mis on saabunud meie ökolettidele teispoolt maakera ning mille säilivusaeg on küllalt pikk?

Nagu öeldud, tähendab sertifitseeritud mahetoode seda, et see vastab teatud nõuetele. Seega kui teiselt poolt maakera tulnud toode vastab nendele nõuetele, siis on see samuti mahetoode.

Ent loomulikult, mida lähemal on toode valmistatud, seda keskkonnasõbralikum see on. Kindlasti tasub eelistada kodumaist toitu, ent paraku kõik viljad Eestis ei kasva ehk kõiki toiduaineid ei ole kodumaisena lihtsalt võimalik saada.

Näiteks banaanita ei kujuta eestlane oma toidulauda ilmselt ette. Kui on aga valida kahe toote vahel – tavabanaan ja mahebanaan –, mis mõlemad tulevad ju kaugelt, tasub kindlasti tervise ja keskkonnasõbralikkuse kaalutlustel eelistada mahebanaani.  

Kas usute, et mahekaup on reaalselt tervema elu alus, või on piir siiski uduõhuke?

Jah, mahe on tõesti reaalselt tervema elu alus. Siin on mitu põhjust.

Esiteks on kogu maailmas tõusnud suureks probleemiks mesilaste massiline suremus, mis on seotud tavapõllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahenditega.

Mesilased on olulised paljude kultuuride tolmeldajad – sajast põllukultuuriliigist, mis annavad 90% maailma toidust, tolmeldavad mesilased üle 70 liigi.

Seega on keskkonnahoidlik suhtumine ja mesilaste ellujäämine planeedi jätkusuutlikkuse seisukohast väga kriitiline teema, sest mõjutab otseselt meie toidulauda ja ellujäämist.

Teiseks on mahetoit tõesti tervisele kasulikum. Tavatoidus sisalduvad kunstlikud lisaained, taimekaitsevahendite jäägid jt võivad põhjustada erinevaid tervisehäireid.

Kunstlikud lisaained ei pruugi ainevahetuses lõpuni laguneda, paljud neist on allergilise toimega ning tekitavad kuhjumisest või koosmõjust kõrvaltoimeid, mis võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast.

Sünteetiliste lisaainete kõrvaltoimed võivad avalduda tundlikumatel inimestel kohe allergiana, kuid sageli on need varjatud iseloomuga.

Need võivad mõjuda ohtlikult krooniliste haiguste kulule, põhjustada haiguseelseid seisundeid või raskendada teiste haiguste kulgu, moodustada inimorganismis sobivates tingimustes kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid, häirida keha protsesside, nt immuun- ja endokriinsüsteemi normaalset toimimist või põhjustada rasvumist.

Kohesed sümptomid võivad olla nahalööve või sügelus, limaskesta ärritus, allergiline nohu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või -puhitus, kõhu- või peavalu, hingamisraskused jms.

Toetudes erinevatele teadusuuringutele, on mahetoidus sisalduv toiteväärtus tavatoidust kõrgem. Samuti sisaldab mahetoit rohkem vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante.

Veel on tõendatud, et üleminekuga mahetoidule väheneb märkimisväärselt pestitsiidijääkide sisaldus uriinis ja rinnapiimas.

Kolmas põhjus on see, et mahepõllumajandus aitab tõsta mulla bioloogilist aktiivsust ehk elurikkust ja viljakust. Tavapõllumajanduses kasutatavad pestitsiidid ja nende jäägid mullas pärsivad elustikku, pidurdades mitmesuguseid protsesse.

Mulla elurikkuse säilitamine on aga aluseks kestlikule tootmisele. Ühel hetkel enam kunstlikest väetistest ei piisa, mullas lihtsalt ei ole enam elu.

Mahetoodete valikusse lisandub iga päevaga uusi valmistoite ka argipäevaseks kasutamiseks. 

FOTO: Loodusvägi

Kas teie hinnangul on koduaias kasvanud sõstrad jmt mahekaup (eeldusel, et väetiseid pole kasutatud)?

Loomulikult on koduaias kunstlike väetisteta kasvanud sõstrad ja muud annid puhas toit. Ent nagu öeldud, saab mahetooteks nimetada toitu alles siis, kui see on kontrollitud ja sertifitseeritud ehk vastab kindlatele nõudmistele. Nendest oli täpsemalt juttu ülevalpool.

Mahepõllumeeste ja -tootjate tegevust kontrollitakse mitu korda aastas. Tavatoidu puhul ei ole see kontroll paraku sugugi nii sage ja põhjalik.

Tegelikult võiks aga ka tavatoidule teha rohkem kontrolli, et mida see tegelikult sisaldab. Taimekaitsevahendite ja sünteetiliste väetiste jääke paraku pakendil välja tooma ei pea.

Ent 2016. aastal võetud Eestis müüdava toidu (kodumaine ja import) 337 proovist sisaldasid 135 proovi ehk 40% vähemalt ühe taimekaitsevahendi jääki.

Mahetoidust neid jääke ei ole leitud. Üha rohkem leitakse ühest tootest korraga mitme eri toimeaine jääke. Näiteks Hispaania virsikust leiti 2016. aastal 16 eri jääki ja Türgi tomatist 14 jääki.

Kuigi need jäägid jäid kõik lubatud normide piiresse, siis saame neid toidust tegelikult iga päev ning nende ainete koosmõju organismile on teadmata. 

Kuidas kirjeldate praegu maheturul toimuvat, mis on suurimad trendiloojad, kuhupoole see maailm liigub?

Mahetoidu trendidest rääkides tuleb esmalt kindlasti välja tuua, et mahetoit on praegu üldiselt trend ehk muutumas aina populaarsemaks nii kogu maailmas kui Eestis.

Maailm liigub tervislikuma ja teadlikuma elustiili ja toitumise poole, mis toob üha enam inimesi puhta koostisega mahetoodete juurde.

Ka Eestis on viimastel aastatel näha mahetoodete tarbimise stabiilset kasvu.

Kui mõned aastad tagasi sai mahetoitu osta ainult spetsiaalsetest mahepoodidest, kuhu tuli eraldi minna, siis täna liigub Eesti juba Põhjamaade suunal, kus tavapoest leiab igast tootegrupist ka valiku mahetooteid ning jaeketid valmistavad mahesertifikaadiga private label tooteid.

Kõige kiiremini täieneb suurte jaekettide valik mahetoidu osas igapäevastes baastoidugruppides: puu- ja köögiviljad, munad, piimatooted, juust, teraviljatooted ehk näiteks pudruhelbed jne.

Üldised toidumaailma trendid mõjutavad ka mahevaldkonda ehk need oluliselt ei erinegi. Maheda puhul võiks suundumuse kokku võtta sõnadega – tervislik veelgi tervislikumaks.

Näiteks on ka mahetoidu puhul teemaks toodete suhkrusisalduse vähendamine. Languses on karastusjookide, näiteks limonaadide tarbimine.

Samuti on inimesed hakanud kodus ise rohkem smuutit valmistama ning selliseid valmistooteid poest enam nii palju ei osteta.

Nii kogu maailmas kui Eestiski koguvad populaarsust plant based ehk taimsed alternatiivid mitmetele toodetele, näiteks lihaasendajatest tofu ja muud sarnased, samuti tervislikumad alternatiivid fitness-sektorile – taimsed valgulisandiga tooted ehk proteiinibatoonid jne.

Aiva olulisem on tarbija jaoks toidu koostis ja toitainetihedus ning funktsionaalne toit. See on toit, mis mõjub inimese tervisele positiivselt ehk aitab vähendada haiguste riski jne.

Näiteks on mujal maailmas juba laiemalt levinud ja hinnatud kuumtöötlemata vahepalad, näiteks erinevad toorkommid ja -batoonid.

Kuumtöötlemata toit tähendab, et seda ei ole kuumutatud üle 42 kraadi ning tänu sellele on säilinud kõik vitamiinid ja mineraalained.

Eestiski on juba palju fänne kogunud teeseenejook kombucha, mida varem tuli kodus ise valmistada, ent nüüd saab seda osta pudeliga poest ja ka mahetootena.

Kuna elustiil on tänapäeval kiire, alati ei ole võimalik korralikuks eineks aega leida ning tarbitakse valmistoite, on aina rohkem hinnas kõiksugused toitainerikkad supertoidusegud, mida on lihtne toidu rikastamiseks lisada küll smuutile, jogurtile, pudrule jne.

Mujal maailmas on suur trend ka avaliku sektori toitlustuse – koolid, lasteaiad, haiglad jt – suundumine mahedaks.

Näiteks Taani on seadnud eesmärgiks, et avaliku sektori toitlustuses kasutatakse 2020. aastal 60% ulatuses mahetoorainet.

Tänaseks on saanud Taanist maailma juhtiv maheriik, kus mahetooted pole enam niši-, vaid laiatarbekaup ja pooled taanlased ostavad mahetoitu iga nädal ning 80% taanlastest ostab mahetoitu iga kuu.

Loodame väga, et see lähenemine laieneb ka lasteaedadesse ja koolidesse üle Eesti. Anname sellesse ka oma panuse – Loodusväel on just valikusse lisandunud tervislikumad alternatiivid maiustamiseks lastele.

Need on kuumtöötlemata ja lisatud suhkruta mahedad maiused, mis sobivad kindlasti väga hästi koolipuhvetite valikusse ja lasteaialastele maiustamiseks.

Kuna mahesektor kasvab ning turule tuleb palju uusi tootjaid ja tooteid, tasub siingi olla teadlik ning pöörata tähelepanu nii toote koostisele kui sellelegi, kui sügavuti on tootja läinud oma tootearenduses tervislikkust ja keskkonnasäästlikkust silmas pidades.

Tagasi üles