Food Innovation Summit: maailma esimene puhtast lihast burger maksis 300 000 dollarit

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Üha enam kõneldakse maailmas n-ö puhtast lihast.

FOTO: Jiri Hera / PantherMedia / Jiri Hera

Toidutootmise viisid on tõepoolest muutumas, harjumuspärased ja armastatud maitsed aga mitte. Just säärasele tõdemusele jõuti eelmisel nädalavahetusel Tallinnas toimunud konverentsil Food Innovation Summit, kus arutleti toidu ja toiduettevõtluse tuleviku üle.

Ehkki see kõik võib mõjuda alul kummaliselt ning toob tõenäoliselt paljudes kaasa kõhklevaid emotsioone, on maailm tervikuna ning ka toidutootmise tavad kaunis suuresti muutumas. 

Põllumajanduslikke loomakasvatusi on maailmas miljoneid. «Nende kõrval tõstab aga pead teistsugune «põllumajandus», mis leiab aset kontrollitud laboritingimustes, rääkis Taimse Teisipäeva ning toiduinnovatsiooni konverentsi Food Innovation Summit kampaaniajuht Margot Arula.

Juba enam kui paarkümmend ettevõtet tegeleb tema sõnul puhta liha väljaarendamisega – liha, mis kasvatatakse elavalt loomalt võetud tüvirakkude proovist. «Kui teistsugune tootmisprotsess välja arvata, ei erine lõpptoode traditsioonilisel viisil saadud lihast mitte kuidagi,» kinnitas Arula. 

Esimene puhtast lihast burger maksis 300 000

Esimest burgerit kaunistas tema sõnul üle 300 000-dollariline hinnasilt, praeguseks on maksumus aga sadu kordi madalam.

«Lähiaastatel jõuab toode tõenäoliselt kõrgema hinnaklassi restoranidesse. Tehnoloogia võimaldab lisaks linnu- ja loomalihale toota ka kala ja muid loomseid tooteid, mistõttu panustataksegi esialgu luksustoodetele: mõned ettevõtted arendavad näiteks välja kuulsat delikatessi foie gras’d ehk hanemaksapasteeti,» avaldas Arula.

Kodumaise toidutehnoloogia edusammud

Puhta liha kodupoe letile jõudmist tuleb Arula sõnul veel mõnda aega oodata. Eestiski pole aga puudust põnevatest toidutehnoloogia arengutest.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogiate Arenduskeskuse (TFTAK) teadlase Mari-Liis Tammiku sõnul töötatakse keskuses välja taimseid lihaalternatiive, mille eeliseks muuhulgas kodumaine tooraine: kaer ja muud teraviljad, kaunviljad, seened.

TFTAKi prioriteediks on toidu kvaliteet: toote maitse ja tekstuur peab vastama tarbijate ootustele. «Taimsed asendustooted ei ole täna sugugi suunatud vaid taimetoitlastele: aina suureneb inimeste hulk, kes erinevatel põhjustel lihatarbimist vähendavad, kuid loomsest toidust päris ei loobu. Ka see kasvav hulk tarbijaid on uutest taimsetest valguallikatest huvitatud,» ütles Tammik. 

Ajaga kaasas käivaid ettevõtteid saadab edu

Tarbijate teadlikkus tervisest ja taimse toidu kasulikkusest on paranemas, nentisid konverentsil Tervise Arengu Instituudi esindaja Änn Jõgi ning toitumisnõustaja Tuuli Taimur.

Ka rahvatervise kampaania Taimne Teisipäev looja Kristina Meringu sõnul on muutumas arusaam, et taimne toit on üksnes taimetoitlaste pärusmaa.

«Tehnoloogiline võimekus eestimaise kaerapiima või hernekotleti väljatöötamiseks on olemas – uuendusmeelsetel ettevõtetel pruugib need vaid tootmisse võtta,» rääkis Mering. 

Food Innovation Summitil osalenud ettevõtted olid veendunud, et pikemas perspektiivis tasub selline samm end igati ära.

Nii Rimi, Olerexi kui ka Vapiano esindajad tõdesid, et uute toodete sortimenti võtmine on alati riskantne. Kõik jaatasid aga taimse toidu kasvutrendi: selliste toitude müüki võtmine on olnud strateegiline, tulevikku vaatav otsus ning täna on näha, et see tasub ära. «Praegu on õige aeg vaadata üle tänane ärimudel ja mõelda, kas see ka tulevikus kasumit toob,» resümeeeris Mering. 

Populaarne

Tagasi üles