Kas kasutad marjulkäies marjakogujat?

Marjakorjaja lubab küll marjade sekka mõned lehed ja käputöie okkaid, ent korjamine toimub - ka siis, kui hilisemale puhastamisele kuluv aeg maha arvata - siiski märgatavalt efektiivsemalt.

FOTO: Kairi Oja

On üsna laialt levinud arusaam, et marjakorjajaga metsas toimetades kogume lisaks marjadele korvi hulganisti prahti, ka on levinud müüt, et kogujaga marjul käies võime me mustika- ja pohlataimi vigastada. 

Elasin aastaid teadmises, et igasugused mehaanilised marjakorjajad ei ole minu jaoks - kunagi keskkoolipäevil olin teinud mõned katsetused nõukaaegse marjakogujaga ja tulemuseks oli prahtitäis korv ning hilisem sorteerimine näis mulle kuidagi tagantjärele vigade parandusena. 

Ent nädalapäevad tagasi Saaremaal marjul käies tegin taas proovi, sedapuhku kaasaegsema riistapuuga ning tulemus oli üllatav - korvi sattus küll soovitud pohladele lisaks pisut lehti ning käputäis mustikaid, mida tookord korjata polnud plaanis, kuid mäng vääris sellegi poolest küünlaid!

Marjakoguja abil pohli ja mustikaid korjates satub korvi küll marjadele lisaks ka lehti ja muud looduslikku kraami, kuid efektiivsus on kokkuvõttes siiski suurem kui käsitsi ja n-ö puhtalt korjates.

FOTO: Kairi Oja

Marjakorjaja ei tohiks pohla- ega mustikavarsi kuidagi vigastada, ehkki see on levinud kartus.

FOTO: Kairi Oja

Tundsin selgelt, et marjakogujaga pohlapuhmaid «läbi kammides» ei saanud ma taimi kuidagi vigastada - kui teha seda kerge liigutusega, ei tundu kuigi suur võimalus taimele kahju teha.

Seega julgen marjakogujat omalt poolt igati soovitada!

Puravik ja pohlad. Tänavu septembrikuus Saaremaal, Karja metsas.

FOTO: Kairi Oja

Tagasi üles