Salmonelloosi külvanud tartar: mis see on ja kas seda peaks kartma?

FOTO: Bernd Jürgens / PantherMedia / Scanpix

Teada-tuntud restoraniroog, tooreid komponente sisaldav bœuf à la tartar on laiemalt tuntud peamiselt kahes mõistes – tartarkaste ja tartarsteek. Ent kuidas peaksime seda hõrku rooga tarbima nii, et toored komponendid meie tervist ei ohustaks?

Viimastel päevadel on kütnud kirgi juhtum restoranis NOA tartari söönud külastajate haigestumisest salmonelloosi. Lugu on viinud restorani ajutise sulgemiseni ning täpsemad asjaolud on VTA jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Jaana Oona sõnul väljaselgitamisel.

Restoranide Ribe ja Platz ühe omaniku Margus Linkgreimi sõnul tasuks viimastele päevadele sarnase palavusega suhtuda toorest lihast või mereandidest toitudesse teatava ettevaatusega. «Kui aeg ja tee külmikust kliendini võtab liiga kaua aega, võivad need kiiresti toidu omadusi muuta,» märgib Linkgreim.

Kolmeteistkümnendat aastat Küprosel Paphose linnas elav ja seal kaheksandat aastat koos abikaasaga restorani pidav Helen Kruusimägi ütleb, et tartari puhul on tegemist kahe väga riskantse toorainega – toores liha ja toores muna. «Ei oska arvata, millist retsepti NOA restoranis täpselt kasutati, sest valikuid on mitu.»

Põhjusi salmonelloosi tekkeks võib Kruusimägi hinnangul olla palju. Levinuim salmonelloosi tekitaja on enamasti muna. «Näiteks võidi nakatunud munad sisse osta mõnelt teiselt tarnijalt kui varem, liha oli enne restorani jõudmist halvasti hoiustatud, mingid toiduained on olnud kokkupuutes nakatunud toiduainega,» loetleb Kruusimägi võimalikke põhjuseid.

Veel võib Kruusimägi hinnangul probleemseks kujuneda asjaolu, et kuumade ilmade tõttu ei jahutata külmikuid piisavalt. «See aga tuleks kohe ilmsiks, kui kontrollitakse külmikute temperatuure. Uus kokk, kellel puuduvad piisavad kogemused? Kellelgi kokkadest oli kokkupuude nakatunud toiduainega väljaspool restorani? Nii palju erinevaid võimalusi, seega täpset põhjust leida keerukas,» lausub Kruusimägi.

VTA jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Jaana Oona ütleb, et inimesed tarbivad erinevaid toite toorelt ja ka toitumisharjumused on muutunud.

«Tartar iseenesest ei ole küll uus tarbimisharjumus. Tarbijad, kes eelistavad just loomset toitu toorena tarbida, on tõenäoliselt selle valiku ise teadlikult teinud,» märgib Oona. Loomse toidu tarbimine ilma eelneva kuumtöötlemiseta on Oona hinnangul küll risk, ent siiski lubatud. «Seevastu haigust tekitavate patogeenide olemasolu tooraines on täiesti lubamatu ning selline tooraine tuleb hävitada,» kinnitab ta.

«Patogeene ei ole võimalik ilma analüüsimiseta tuvastada ning seega ongi vajalik ülim hoolsus ja tähelepanelikkus toidu valmistamisel: õiged hügieenivõtted, õiged toiduvalmistamisviisid, ristsaastumise vältimine, puhtad töövahendid, terved ja teadlikud töötajad. Loomse toidu puhul tuleb äärmiselt hoolikalt jälgida, et seda käideldakse muust toorainest eraldi,» hoiatab Oona.

Kas teadsid, et:

- tartarsteek valmistatakse väga hea kvaliteediga veiselihast, mis vahetult enne serveerimist lastakse läbi hakklihamasina või töödeldakse peeneks suure terava noaga;

- tartariks valitud liha peab olema absoluutselt värske, tumepunane, meeldiva ja värske lõhnaga;

- roa valmistamisel kasutatavad munad peavad olema väga värsked (vastasel juhul on oht, et munarebu on juba liiga vedel ja valgub laiali) ja kindlalt garanteeritud kvaliteediga. 

Loe ka neid

Tagasi üles