Müüt või tõde? Lükkame ümber 6 alkoholiga seotud valearvamust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Kuula artiklit

Peoõhtul tuleb ikka ette, et mõni napsitaja järgib teatud reegleid, mis aitavad tal väidetavalt kas pohmelli ja peavalu vältida, kalorikogust piirata, hoopis kiiremini purju jääda või muud taolist. Suust suhu levivad alkoholi kohta mitmed müüdid, mis tegelikult ei pea sugugi paika. 

Greatist paljastab ekspertide abiga, millised levinud arvamused alkoholi kohta on tõesed ja millised mitte.

«Alkohoolse joogi segamine energiajoogiga teeb rohkem purju.»

Alkoholist tekkinud kerget joovet, millele lisandub kofeiini energiatulv, on kerge segamini ajada suurema joobega. Tegelikult ei suurenda energiajook lõõgastunud ja seltskondlikku tuju, mida mõni naps tekitab ning kofeiin hoopis varjab alkoholi joovastava mõju teatud märguandeid, mis muul juhul annaks inimesele märku, et on aeg joomine lõpetada. Selle tulemusena võib jooja petlikult arvata, et tal on väga palju energiat ning seetõttu joomist jätkata.

Energiajoogi joomine koos alkoholiga mõjutab taju, kuid ei mõjuta otseselt seda, kuidas alkohol toimib. Kuna enda jooveastet on sel juhul raske hinnata, juuakse sageli liiga palju ja see tekib teada-tundub probleeme - liigselt purju joomist ja karmi pohmelli.

«Enne kange kraam, siis õlu - nii ei hakka paha.»

Üldiselt usutakse, et õlu on «leebe» jook, mis ei tee nii ruttu purju kui näiteks viin. Kui enne juua õlut ja seejärel minna üle viinale, võib hakata kergesti paha. Seetõttu usutakse, et alustuseks tuleb juua kangemat ja siis lahjemale üle minna, et oksendamist vältida. 

Tegelikult ei loe nii väga see, milliseid jooke mis järjekorras juua, vaid see, kui palju alkoholi kokku juua. Paha võib hakata mistahes joogist (ka veinist või siidrist), kui seda juua liiga kiiresti ja liiga palju. Iivelduse vältimiseks tuleb juua aeglaselt. 

«Tumedad joogid on tervislikumad.»

Kuna tumedat värvi jookides on enamasti rohkem antioksüdante, siis järeldatakse, et neis on rohkem kasulikke toitaineid ja seetõttu on need võrreldes heledat värvi napsidega tervislikumad. 

Kuigi sellistes jookides võib tõesti olla rohkem antioksüdante, võib neis olla ka rohkem käärimisprotsessis tekkinud toksilisi kemikaale, mis võivad pohmelli võimendada. Sellised joogid on näiteks tume õlu, punane vein, rumm, viski, tekiila ja teised tumedamad joogid.

«Vana vein on parem.»

 Aastaarv etiketil peab ju ometi midagi head tähendama? Aastaid seisnud veini peetakse maitseküllasemaks, kallimaks ja kvaliteetsemaks. Nii usutakse, et iga vein läheb ajaga paremaks.

Tegelikult sõltub see veinist, sest on ka selliseid veine, mis tuleb aasta jooksul ära tarbida. Kui vein jäetakse säilivustähtajast kauemaks veinikeldrisse ootele, võib juhtuda, et see läheb halvaks ja ka selle antioksüdantide sisaldus jääb ajaga väiksemaks. 

«Tume õlu on kangem kui hele.»

Tume õlu näeb juba välja nagu see oleks paksem, kaloririkkam, tugevama maitsega ning sisaldab palju kaloreid. Paljud eeldavad ka silte lähemalt uurimata, et tume õlu on alati kange. 

Kuigi paljud heledad õlled võivad olla väiksema alkoholisisaldusega, ei ole see reegel, millele kindel olla. Õlle värv sõltub enamasti teraviljast, millest see tehtud on. Mõnes porteris on isegi vähem kaloreid ja alkoholi kui heledas õlles. Selleks, et täiesti kindel olla, peab oma silmadega veenduma ja alkoholisisaldust lugema etiketilt.

«Oksendamine aitab kaineks saada ja pohmelli vältida.»

Teoreetiliselt võiks eeldada, et kui alkoholist lahti saada enne, kui see jõuab organismi imenduda, ei jõua see panustada järgmise päeva enesetundesse.

Paraku algab alkoholi imendumine vereringesse pea kohe, mistõttu ei aita vaid vähese koguse välja oksendamine tõenäoliselt olukorda kuidagi muuta. Kui inimene on joonud nii palju, et peab vajalikuks oksendada, on ta ilmselgelt juba liiale läinud ja pohmellist ei pääse.

Populaarne

Tagasi üles